Riigi tulu elaniku kohta aastaks 2070
Sisesta järgnevatesse lahtritesse oma sünniaasta, brutokuupalk aastal 2025 ning oma lapse/laste sünniaasta, et arvutada kui palju tulu oled sa oma töö ja lastega riigile toonud aastaks 2070. Kui lapsed veel tööl ei käi, siis jäta nende palgad märkimata.
Riigi tulu keskmise palgaga elaniku kohta sõltuvalt laste arvust aastaks…
| Sünniaasta | lapsi pole | 1 laps | 2 last | 3 last | 4 last | 5 last |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1995 | 1 412 132 € | 3 648 041 € | 5 857 822 € | 8 040 324 € | 10 194 348 € | 12 318 651 € |
| 1990 | 1 148 885 € | 3 434 675 € | 5 714 930 € | 7 989 210 € | 10 257 057 € | 12 517 986 € |
| 1985 | 927 594 € | 3 111 209 € | 5 320 573 € | 7 556 238 € | 9 819 212 € | 12 110 123 € |
| 1980 | 739 581 € | 2 692 428 € | 4 693 901 € | 6 745 077 € | 8 849 189 € | 11 007 621 € |
| 1975 | 580 908 € | 2 250 367 € | 3 976 249 € | 5 759 842 € | 7 603 365 € | 9 508 701 € |
| 1970 | 448 206 € | 1 823 033 € | 3 254 908 € | 4 745 726 € | 6 297 320 € | 7 911 859 € |
| 1965 | 339 080 € | 1 456 523 € | 2 621 829 € | 3 836 719 € | 5 102 820 € | 6 422 161 € |
| 1960 | 247 019 € | 1 145 549 € | 2 084 940 € | 3 066 559 € | 4 091 856 € | 5 162 395 € |
| 1955 | 163 168 € | 876 211 € | 1 623 841 € | 2 407 227 € | 3 227 595 € | 4 086 245 € |
| 1950 | 103 271 € | 660 813 € | 1 247 238 € | 1 863 621 € | 2 510 922 € | 3 190 245 € |
* arvestatud keskmist palka
* arvestatud, et esimene laps sünnib, kui lapsevanem on 22-aastane ja iga järgnev laps sünnib eelmisest järgneval aastal
* arvestatud, et vanem käib pidevalt tööl, ka siis kui lapse saab
* surmusega on arvestatud pärast aastat 2025
* nii laste kui ka vanema puhul on arvestatud tema hõivet vastavalt vanusegrupile
* enne 1992 tehtud tööd ei arvestata
Seletuskiri
Käesoleva mudeli loomise eesmärgiks oli leida iga Eesti elaniku finantspanus Eesti riigi tuludesse lähtudes isiku maksutuludest. Arvestuse aluseks on võetud isiku ning tema olemasolevate või oodatavate laste sissetulekud alates 1992. aastast kuni aastani 2070.
Arvutuskäigu loogika
Arvutuskäigu aluseks on võetud eeldus, et riigile loovad tulusid vaid tööga ja ettevõtluses hõivatud inimesed. Mittetöötavate elanike panus lisandväärtuse kasvu on vaatluse alt väljas. Vaadeldakse keskmise hõivatud elaniku mõju keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide tuludele, mis kokku moodustavad riigi tulud.
Riigi tulud on jagatud hõivatud elanike arvuga, sest riigile toovad tulu kas otseselt või kaudselt ainult need elanikud, kes on palgatöötajad või ettevõtjad. Enamus riigi tulusid sõltub Eesti elanike palgatööst ja ettevõtlusest läbi maksutulude. Mida suuremad tulud on elanikel, seda rohkem maksutulu tuleb riigile – tulude suurenedes suureneb ka tarbimine ja seega suurenevad ka tarbimismaksud.
Riigi mittemaksulisi tulusid tuleb käsitleda kui tulusid investeeringutest, mis on tehtud läbi maksutulude investeerimise – siia alla kuuluvad nii dividendid riigiettevõtetest kui ka Euroopa Liidu toetused. Näiteks, me eeldame, et tulevikus, kui EL toetuste osakaal väheneb, kompenseerib seda puuduolevat raha üldisest jõukusest tekkinud täiendav maksutulu. Mida rohkem maksutulu, seda rohkem võimalusi investeeringuid teha, seega sõltuvad ka mittemaksulised tulud hõivatud elanike keskmisest tulust.
Arvestame, et kõik hõivatud elanikud ei too riigile võrdselt tulusid – mõõdupuuks on võetud keskmine brutopalk. Iga üksikisiku mõju on seotud tema sissetuleku suurusega. Ettevõtlustulu pole eraldi arvestatud. Eeldatakse, et kui elaniku keskmine sissetulek on erinev keskmisest brutopalgast, siis toob ta riigi maksulistesse ja mittemaksulistesse tuludesse keskmisest hõivatud isikust vastavas proportsioonis erinevat tulu.
Käesolevas mudelis eeldatakse iga lapse puhul, et ta hakkab tulevikus keskmist palka teenima ja seega ka panustab riigi tuludesse keskmise aktiivse elaniku panusega. Kuna ka tulevikus ei ole kõik inimesed tööga hõivatud, siis on iga lapse panus korrutatud tõenäosusega, mis on saadud läbi hõivatud isikute vanuselise jaotuse, arvestades aastate 1997-2023 keskmist jaotust konstandina.
Nii mudeli kasutaja kui ka laste puhul arvestatakse vanusegrupi hõive tõenäosust nii enne kui ka pärast aastat 2025. Hõivetõenäosus on korrigeeritud ka suremustõenäosusega vanusegruppide keskmiste järgi pärast 2025. aastat. Suremustõenäosuste jaotuse puhul on võetud aastate 1997-2023 keskmised näitajad konstantseks.
Vanema panuseks ei arvestata riigi tulu lapselastest ning neile järgnevatest põlvkondadest. Lapse saamise tõttu tööturult eemale jäämist vanema puhul ei arvestata, sest arvutusmootorit on oodatud kasutama mõlemad vanemad. Iga lapsega jääb üks vanem koju keskmiselt kaheks aastaks. Kui keskmise palgaga vanem jääks koju aastatel 2025 ja 2026, siis ta tooks riigile 77 680 € võrra vähem tulu. Eeldatakse, et nii vanema kui ka laste sissetuleku proportsioon aastal 2025 keskmisesse brutokuupalka on konstantne ka teistel aastatel. Laste panust riigi tuludesse arvestatakse koos ühe vanema panusega.
Alusandmed
Keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide tulud aastatel 1995-2023 pärinevad Statistikaameti andmebaasist "RR055: Valitsemissektori tulud ja kulud (ESA 2010)".1
Kuna aastate 1992-1994 andmed nii SKP kui ka riigi tulude kohta puuduvad, siis on võetud aastate 1996-2006 keskmine aastane riigitulude kasv ning sellest tuletatud riigi tulud aastatel 1992-1994.
Riigi tulude mahu prognoos aastateks 2025-2070 tuleneb Rahandusministeeriumi SKP pikaajalisest majandusprognoosist aastani 2070 ning senisest SKP ja riigi tulude keskmisest suhtest aastatel 2000-2016. SKP, inflatsioon, keskmine brutokuupalk ja hõive aastatel 2000-2070 pärineb Rahandusministeeriumi andmetest ja prognoosist.2
Keskmine brutokuupalk aastatel 1992-1999 pärineb Statistikaameti andmebaasist "PA91: Keskmine brutokuupalk".3
Hõivatute arv aastatel 1992-1999 pärineb Statistikaameti andmebaasist "TT0200: Hõivatud".4 Hõivatute all on lisaks palgatöötajatele arvestatud ka ettevõtjaid, kes ei ole samal ajal palgatöötajad.
Ettevõtjate arvu sai Statistikaametist aastate 2012-2016 kohta, 1992-2011 ja 2017-2070 ettevõtjate arvud on saadud läbi 2012-2016 ettevõtjate ja palgatöötajate suhtarvu, mida on laiendatud puudulike andmetega aastatele. Aastal 2016 oli Eestis 58 300 ettevõtjat, kes ei olnud samal ajal palgatöötajad.
Tarbijahinnaindeks aastatel 1992-1999 pärineb Statistikaameti andmebaasist "IA01: Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga".5
Hõivatud isikute vanuseline jaotus aastatel 1997-2023 pärineb Statistikaameti andmebaasist "TT330: 15-74-aastaste hõiveseisund".6
Vanusegruppide suremustõenäosused pärinevad Statistikaameti andmebaasist „RV046: Suremustõenäosus ja ellujääjad sünnipõlvkonna hulgast“.7
1http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RR055&ti=VALITSEMISSEKTORI+TULUD+JA+KULUD+SEKTORI+J%C4RGI+%28ESA+2010%29&path=../Database/Majandus/14Rahandus/08Valitsemissektori_rahandus/08Valitsemissektori_tulud_kulud/&lang=2 2https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid 3http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PA91&ti=KESKMINE+BRUTOKUUPALK+P%D5HITEGEVUSALA+J%C4RGI+%281992%2D2001%29&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/&lang=2 4http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2 5http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=IA01&ti=TARBIJAHINNAINDEKSI+MUUTUS+V%D4RRELDES+EELMISE+AASTAGA+%281992%2D2009%29&path=../Database/Majandus/04Hinnad/&lang=2 6http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT330&lang=2 7http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV046&ti=ELLUJ%C4%C4JAD+S%DCNNIP%D5LVKONNA+HULGAST+SOO+JA+VANUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&lang=2